Palade Teabetuba Hiiumaal
Valla aastapäev Elmar Vragerit ja Johannes Pöialit meenutades
24 novembril oli meie valla taastamise 15. aastapäev. Seda peeti Palade Põhikooli majas pidulikult vallarahva arvukal osavõtul. Mälestusväärne oli seegi, et sada kakskümmend aastat tagasi, 29. novembril, oli koolimaja(1929) ehitaja Johannes Pöiali(1886-1956) sündimise päev. Vallapeol oli laulu, tantsu ja hõiskamist.
Külalistena võtsid osa teiste omavalitsuste juhid, HOL i esimees Jüri Lauter ja EV president Arnold Rüütel, kes viisteist aastat tagasi käis siin, Paladel, valla staatuse dokumenti kätte andmas. President esines kõnega. Presidenti saatis Tarmo Mänd, kes oli valla asutamisel Hiiu maavanem. Jagati mälestusi esimesest vallaperioodist, 1990- 1993. Koolinoorte esitatud luulekavas, mille koostas Aare Ristmägi, olid luuletused Pühalepa teemadel, ka Vrageri omad. Meie teabetuba pani koolimajja välja Elmar Vrageri juubelisünnipäevaks koostatud näituse ja esitas ülevaate kolmest esimesest valla-aastast. E. Vrageri 90 sünniaastapäeva näitus koosnes eri osadest: Elmar Vrager 90, eluloolist, koolitee, poeet ja meri, Kaalep Kapalooja üllatab, kodurahvas poeedil külas, raamat "Hiiumaa ja hiidlased"- poeedi elutöö, mälestuspäev Pühalepas ja mälestustahvli avamine Elmar Vragerile Lõpe pargis. Näitusel oli mõndagi uudset: saime fotosid perekonnalt Rootsist, klassivennalt Elmar Tampõllult Kanadast aga palju huvitavat, kaasa arvatud klassivenna mälestused Elmarist ja ühisest koolipõlvest. Teabetoal oli esitada autentseid dokumente E.Vrageri elust: kirju, käsikirju avaldamata luuletustega. Tänu Endel Tammestele saime teateid Elmari parima sõbranna Svetlana Timohovici elust ja esitasime ka õekste Sveta ja Kuka kuvandi. Kavas on näitus teha rändavaks, viia see enne aasta lõppu edasi veel Kärdlasse ja Emmastesse.

Kesk- ja Ida -Euroopa riikide teabekeskuste juhid ja nende toetajad kinnitasid Budapestis 20.-21-. märtsil 2006 edasise maainfokeskuste arengu strateegia. Kohal olid ka Leedu, Läti ja Eesti esindajad.
Läti ja Leedu pole üksnes korvpallis head. Leedus toimus 8 septembril konverents, kus Leedu riikliku programmi juht Ugne Rutkauskiene kandis ettte 1000 maateabetoa edukast rakendamisest. Allpool Budapestis vaadeldud töösuunad maainfokeskustele.

Lisa 2
Euroopa Teabetubade Assotsiatsioonide Liidu strateegia

Tabel: Tegevused eesmärkide täitmiseks :

1.Eesmärk : Telekeskuste võrgustiku tugevdamine rahvuslike organisatsioonide jõustamise kaudu .

1. 1.All-eesmärk: Koostöö

Tegevused:

Konverentside ja töötubade organiseerimine
Regionaalse rändtöötoa / matka organiseerimine
Virtuaalsete koosolekute organiseerimine
Keskse veebilehe loomine ja pidev uuendamine
Regioonide veebilehtede võrgustiku loomine

1.2. alleesmärk: Sidestatus

Tegevused:

Luua kahetasandiline struktuur: liikmetevaheline tihe side ja väline võrgustik.
Ühtse rahvusvahelise koolituse organiseerimine
Mõõduvõtt erinevate assotsiatsioonide vahel
Telekeskuse kaubamärgi loomine

1.3. alleesmärk Teadlikkuse suurendamine (Avalik sektor ja huvirühmad )

Tegevused:

Riikliku toetava lähenemise saavutamine
Poliitikute mõjutamine soodsate regulatsioonide vastuvõtuks
Ülesannete jagamine ja huvide ühendamine ärisektori ja riigiga
Kodanikeühiskonna informeerimine
Regulaarse Euroopa uudistelehe väljaandmine

2.eesmärk: Toetada ja identifitseerida võimalusi oma sotsiaalse ja majandusliku jatkusuutlikkuse suunas

2.1. alleesmärk: Sotsiaalne, institutsionaalne ja kultuuriline jatkusuutlikkus

Tegevused:

Lobbytegevus rahvusliku riikliku toetuse saamiseks
Rahvusvaheliste ja sektorisiseste programmide algatamine rahastamiseks
Ühine osalemine EU pakkumistes ja programmides
Abistamine kohalike nõuete tunnustamisel
Abistamine kohalike telekeskuste kohandamiseks e-Riigi teenuste pakkujateks
Lobbytegevus isikute digitaalseks kaasamiseks, kes on puuetega või elavad sotsiaalses perifeerias
Rahakogumine spetsiaalsete koolitusprogrammide ja tarkvara arendamiseks
Abi telekeskuste muutmiseks kohalike nõudmiste vahendajaks
Plaanide kavandamine efektiivse koostöö realiseerimiseks telekeskuste ja kodanike organisatsioonide vahel

2.2. alleesmärk: ärimudelid

Edukate ärimudelite kogumine ja edendamine
Äri ekspertide hankimine
Ekspertide võrgustiku arendamine
Partnerite leidmine vaba lairiba interneti ühenduse finantseerimiseks
Läbirääkimine hinnaalanduste ja spetsiaalsete rakenduste jaoks
Abistamine tasakaalu loomisel vabade ja tasuliste avalike teenuste vahel
Abistamine tee leidmisel, et kasutada võrgustiku üleilmset turupotentsiaali
Teenuste identifitseerimine, mis omavad kõrgeima tasandiga nõudlust
Abistamine globaalturu lokaliseerimisel
Kohaliku võimekuse suurendamine teletubade kujundamisel, loomisel ja juhtimisel
Abistamine tasakaalu leidmisel põhilise äritegevuse ja abistavate tegevuste vahel
Abistamine spetsialiseerumisel põllumajanduslikele projektidele
Läbirääkmiste alustamine laiemateks ärivõimalusteks, nagu: Base of the Pyramid Initiative

Helve Maari mälestuseks (22.08.1935-22.08. 2006)

Töökaaslaselt 1989-1993

Võtsin lahti Marie Heibergi luuleraamatust luuletuse “Elurõõm”.
Soovid, mis luuletaja tundis, kõlasid vastu ka Helve hingest.

Ma tahaksin mängida mäe pääl,
Mis kaugusest sinavad silma
Ja hüpata männiku latvadel sääl
Ja vaadata ilusat ilma

Ma tahaksin tantsida tuultega
Mu ärkaval kodumaa pinnal
Ja õitsevat kevadet kaisutada
Me orgude mägede rinnal

Ma tahaksin laulda, et raugeks mu hääl
Me põliste metsade vilus
Kuuvalgetel vaiksetel öödel sääl
Mu kodumaa kevade ilus

Helve Maari hääl kõlas viimati Salinõmme puie vilus ja rauges suvisel keskpäeval, kuigi tahe elada kestis.
Helve ei olnud kunagi minu vaates millegagi kimbus.
Ta lahendas ülesandeid nagu nad peale tulid.
Nii oli see ka sel viimasel pilgul. -Tuli minna.
Maha jäi elutöö kodus, peres ja Pühalepa vallas.

Vähestel on ette näidata sellist töötulemust.

Vallarahvas tunneb ja mäletab kuni 1944. aastani töötanud endist vallasekretäri Magdaleena Soosõrva, “vallamammina” nimetatut.
See oli inimene, kes tuli Hiiumaale ja pühendas oma elu Pühalepa vallale 1920 aastaist kuni 1944. aastani.

Sarnase elukäigu suutis läbi teha ka Helve Maar, kes teenis vallaemana, piirkonna asjaajaja-sekretärina 1993 aastani eelnenud 25 aasta ja 5 kuu jooksul.

Ta oli inimestele väga lähedane. Ajad olid keerulised. Helve aitas paljudel tekkinud umbsõlmi lahti harutada. Raskustest tuldi läbi . Tema toas said asjad enamasti korda.
Ja polnud aega, mil sinna poleks saanud sisse astuda.

Siis külanõukogu ajal oli valla eelarve enamasti vaid kahe naise palgaraha. Esimees j a sekretär. Oma piirkonnas said mured lahendatud hea tahte jõul. Kohalike inimeste koostööga tuldi asjadega toime.
Helve oli toimekas ja täpne, kuid tegelikult romantilise hingega. Talle meeldis nali ja humoorikad inimesed, ta tantsis ja laulis kaasa paljudel sündmustel. Pühalepa Lustilised said osa ta elurõõmust. Ja tema enda või siis ka Lustiliste kaudu meie kõik.

Jätsime jumalaga hea inimese, ustava kodukoha teenija, vallaema Helve Maariga.

Puhaku ta rahus. Mälestus temast ja ta elutööst jääb kestma.

Tõnu Otsason

Näitus Elmar Vrager 90 Palade teabetoas

Palade teabetoa näituseruumis (endises kolhoosikontoris Lõpe külas) on avatud näitus Elmar Vrageri elu- ja loometeest. Pildid ja dokumendid. Külastamine kella 9-st 21-ni. Ette teatada telefonil 56 45 99 65;
e-post: palfhs1@mail.edu.ee Tõnu Otsason, Palade teabetuba

Sellise kuulutuse avaldasime 18.augusti Hiiu Lehes.

Näituse sisuks on dokumente 1944 aastal Rootsi põgenemisel Hiiusse mahajäänud kodust; tema omastelt ja lähedastelt. Silme ette tuleb luuletaja, kirjaniku ja koduloolase ammune arm Hiiumaa kroonika kirjutamise vastu. See töö algas juba 1938. aastal. Raamatu "Hiiumaa ja hiidlased väljaandmisega 1971. aastal Kanadas sai kava katuse alla, vaatamata kaugustele ja takistustele.
Elmar Tampõld Kanadast on saatnud dokumente, mis kirjeldavad raamatu "Hiidlased ja Hiiumaa kirjastamislugu ja Kanada hiidlaste koostööd selleks.
Elmari poja Peetri ja tütre Hanna hea tahe lubab meil jälgida perekonna fotosid ja dokumente.
Näitusel on osaliselt ka Palade külaseltsi Sakas arhiivis olevaid dokumente Elmar Vrageri elust ja originaalkäsikirju ning kirjavahetuse näidiseid. Saab tutvuda ka hiiukeelse humoorika kirjavahetusega omaste vahel, mis kajastab elu ja olu Hiiumaal ning Eestis aastail 1932-1944. Näitusel on Elmari isa Hugo Vrageri laeva "Vaal" ja Näckmansgrundil seisnud purjelaeva pildid. Viimasel oli kapteniks Elmari isaisa Jakob Vrager.
Järgnevalt kogub Külaarenguselts Sakas" jõudu et E.Vrageri elu- ja loometeest kokku panna album.

Ei rahvaosalusele!
Pühalepa vallas süvendatakse tõrjutust.

Toetasime rahvaalgatust allkirjade korjamisel Palade Põhikooli direktori Mare Aasma kaitseks. Palade kooli piirkonna suurimas külas, Lõpel oli 95 % inimesi Mare Aasma direktorina edasitöötamise poolt. Üldse koguti väikese kooli (120 õpilast) tööpiirkonnast 225 toetusallkirja. See on ka mõistetav. Mare Aasmat on tunnustatud parima noortejuhi ja parima aastaõpetaja tiitlitega nii maakonnas kui vabariigis.
Elanikel on temaga tihe side kultuuri ja ühiste algatuste, ka täiskasvanute õppe valdkonnas. Mare on kohalik elanik, ta kasvatab poega, tunneb inimesi ja hoolib neist. Teda usaldatakse. Koolis on ta loonud hea loomingulise kollektiivi. Pärast vahepealset asendusõpetajate aega, on kooli tekkinud paiksete juurtega kohalikud pühendunud pedagoogid. Mare poolt on ka lastevanemate poolt valitud kooli hoolekogu enamus.
Valla plaan on määrata kooli 25 km kaugusel elunev kohakaaslusega töötav juht,
Senise koolijuhi lahkumine tähendab elava sotsiaalse koe purunemist, mis ühendab ruumi ja selle inimlikku sisu ja võimaldab kogukonnas dialoogi.
Kust on pärit see äikesepilv kooli ja kogukonna kohal?
Põhjuseks on võimuvõitlus kahe volikogu nimekirja vahel. Võitlus on nii äge, et ei ole aega inimesi tähele panna. 6-ne nimekiri karistab 5-st nimekirja, kelle üks liige on Mare.
Rahvaalgatuse nimel kutsusime 8. augustil kokku koosoleku kohtumiseks vallajuhtidega. Vallajuhtidest tulid kohale volikogu esinaine Õie Laksberg, vallavanem Ants Orav, asevallavanem Eve Kustala, haridus-ja kultuurikomisjoni esimees ja vallavolikogu aseesimees Antti Leiger. Kõik võimul olevast nimekirjast
Nende jutust paistis järjekordselt ,et nad kahtlevad, kas Aasma ikka veel soovib tööle tagasi tulla (nad olid ta juba varem vabastanud) kuid pole otse vastu, et teda tööle kutsuda.
Varem, maikuu 3. päeval teatas vallavanem Ants Orav kohtumisel Palade Põhikooli õpetajatega, et valla juhtkonnal pole midagi selle vastu kui Mare soovib edasi töötada.
Rahvaalgatuse esindajad koosolekul ja kooli kollektiiv esitasid nõudmise volikogul arutada Mare Aasma töö jatkamise võimalust. Tundus korraks, et vald võiks loobuda oma tahtest kooli muuta.
Ent tegelikkus ületab halvemadki ootused.
Elanikkonna arvamusi volikogul ei kuulatud ega arutatud. Kooli hoolekogu esimehe ja 225 inimese poolt esitatud taotlus ja põhjndused ei leidnud kaalumist. Päevakorras ei jätkunud selleks ruumi.
Valla arengukavas on märgitud suuremaks probleemiks sotsiaalse kapitali vähesus ja toodud esile nõue seda rohkendada. Heade töötajate vallandamine räägib vastupidisest. Eelnevalt vabastati samas stiilis elanike soovide vastaselt sotsiaalkeskuse juhataja. Palade ümbruse külades ja vallas tervikuna vähenevad võimalused elanike osalemiseks Vallavalitsus ja volikogu ei taha näha, et nad saevad oksa, mis hoiab üleval nende endi ja terve kogukonna elu.

veel e-kaasamisest Leedus.
Sellest saab põhjalikumalt lugeda
http://www.bendruomenes.lt/en/static.php?strid=14345&

Torupillituur Lõpe pargis
Meie teabetoa vilistlane ja torupillilugude esitaja Mihkel Liiva viibib kodus puhkusel ja tegi rännaku kevadises pargis. Kuigi jaanipäevaeelne pargi niitmine oli veel tegemata, rõõmustasid silma paljud vanad sõbrad puude ja põõsaste näol. Mihkel pühendas igale puudesalgale oma pilliloo ja mängis neid ette. Pillilugude sekka pajatas nooremapõlve seiklustest pargis. Praegu on Mihkel 22 ja teeb tööd sidealal mandril. Lõpe park on rajatud kolhoosiaastail 1974-78 kirjanik Heino Kiige poolt ja teenindab Lõpe asula ja Hiiumaa elanikke. Pargi eest kannavad hoolt Palade teabetuba ja külaselts “Sakas”. Teabetoa noored on tutvustanud Lõpe kultuuripargi rohelist rikkust ja ümbruskonda ka külastajaile. Noortering koostas selleks ümbruskonna vaatamisväärsuste skeemi.

Palade Teabetuba Hiiumaal

Palade Teabetuba Hiiumaal